Alhambra

Arheoloogia!

Võtsime ka lõpuks end kokku ja käisime Andaluusia, julgen tõesti öelda, suurimat/tähtsamat vaatamisväärsust kaemas. Alhambra näol siis tegu hiiglasliku lossi- ja aiakompleksiga, mille keskmes on 9. sajandil ehitatud tsitadell (<südakindlus> ütleb ÕS), millele algselt araablased ja hiljem kristlased hakkasid hooneid ja aedu ümber ehitama. Kokkuvõttes said nad ühe imeilusa ja päris suure segapudru, mille pindala on Wikipedia andmetel 142,000 ruutmeetrit - on, kus uidata ühesõnaga.

Granada on taustaks

Ülimalt põgus ajaloohetk: Granada on see koht, kus Hispaanias araablased erinevatel põhjustel suutsid oma võimu säilitada, niisiis Alhambras pesitses nende viimane Nasriidide dünastia üle 200 aasta, kuni kristlased nad rekonkista käigus siiski minema ajasid (koos mauridega ka nt juudid, aga see on teema juba ainult asjahuvistele ning mina pole kindlasti õige inimene selle kohta poolikuid teadmisi jagama). Pärast seda kasutasid Alhambrat osaliselt ka kristlikud valitsejad, kuid mitu sajandit lasti tal lihtsalt seista ja laguneda, kuni 19. sajandil ta nö uuesti avastati ja taastati, muuhulgas on ta ka UNESCO maailma kultuuripärandite nimekirjas.

Meil ei olnud loomulikult päris selge, kui kaua me sinna jalutame, nii et varusime pärast reedest pidu piisavalt aega, kõndisime rahulikult kesklinna ja sealt meenus, et Alhambrasse tee läheb järjest ülesmäge, juhhei. Tee peal on õnneks palju juhatavaid silte, mis näitavad täpselt, kus sina oled ja kuhu suunda kõik jääb ning isegi, kui kaua aega kuhugi jõudmiseks tavalistel inimestel läheb, nii et ära ei eksinud seekord. Teel on ka mitmeid puhkekohti ning vastavalt tahtmisele viib Alhambrani Plaza Nuevalt kolm suuremat alleed, mis viivad läbi metsa. Täiesti tõsiselt, seal on mets, kus sa saad rahulikult jalutada ja ilma nautida ja soojade ilmadega ma istuksin seal ja loeksin raamatut. Hinges ikka maalaps, pole midagi teha.

Detailid, I tell you.

Piletid olime me eelnevalt internetist soetanud, sest kohapealt pileti ostmiseks peab järjekorda minema enne kella kaheksat hommikul ning turismihooajal ei pruugi sa ka siis piletit saada, sest kohapealt müüakse vaid 30% pääsetest. Kuigi suurim suvi on ka siinmail läbi, ei hellitanud me illusioone, et viitsime hommikul pimedas mägedesse matkama minna, nii et maksime pisut rohkem ja valisime siiski internetist ostmise tee. Siin on üldse levinud, et kui sa tahad millegi jaoks pileteid internetist osta, läheb see sulle rohkem maksma (euro-paar pileti pealt kindlasti) ning Alhambra puhul ei saa sa isegi pileteid välja printida, et pärast kiiremini läheks - ei, sa pead minema ikkagi varem sinna ja oma piletid spetsiaalsetest masinatest välja printima. Sest fuck Internet, that's why.
Piletimasinatega võitlesime ainult natukene ning järjekord liikus väga kiiresti - see oli paarsada meetrit pikk, kuid nelja minutiga saime juba aedu uudistama, mõned asjad siiski ka toimivad siin riigis.

Hiljuti restaureeritud Lõvide Väljak

Iseenesest pole midagi väga seletada, palju puid, palju varemeid, aedu, lilli, torne (saime ronida taas, juhhei), piisab vast sellest, kui ütlen, et mu põhilause terve kolme Alhambras veedetud tunni jooksul oli "uuu, kui ilus". Sest kõik OLI ilus. Vaated Granadale on hindamatud, kasvõi ainult seetõttu, et asusime nii kõrgel mägedes ja sellele lisaks veel torni otsas. Purskkaevud, vesi, ilusad laed - kõik on teemas. Arhitektuurist ei tea ma muidugi kottigi, aga mind hämmastas kõik see detailirohkus ja ilmselge vaev, mida kõigega nähtud oli - they don't do it like this no more. Ma olen seda ka enne öelnud, aga ütlen veel - siin on kultuuri ja vanust igal pool tunda, väga väga mõnus. Kui keegi siia satub, võtke tõesti pool päeva vabaks ja käige Alhambras ära, see on seda väärt, eriti kevadel-suvel, kui aiad on oma täies hiilguses. Kuigi siis on ka 30-40-kraadine kuumus, millega mägesid vallutades võidelda, nii et plussid ja miinused igal pool.

Treppi mööda voolab vesi

Mulle meeldivad laed ...

Ahjaa, näete siin ka kahe imeilusa pruudi pilti - see on siin vist tavaline asi, sest me oleme seda enamvähem igas linnas näinud, kus me oleme aedu ja kindluseid külastanud. Tundub, et asi käib nii: sul on pulmad ära, sa oled väga ilus ja õnnelik, võtad oma profifotograafid+varustuse ja lähete mitmeks tunniks aedade erinevatesse nurkadesse, et saaks ikka iga puu taustal pildi sellest, kuidas värske noorpaar õnnelikult musitab. Vabandust, kui kibestunult kõlab, not getting used to my solitude still.

...ja puud meeldivad ka.

Alhambra-postituse jaoks infot guugeldades sattusin ka selle muusikapala peale, mille Debussy kirjutas just Alhambrast innustuse saanuna, päris kena, kas pole.

Pilte ja infot võite kõik rõõmsalt ka ise wikida, ma ei jaksa täna entsüklopeedia olla, vaadake lihtsalt pilte ja olge kadedad, et meil alles ilus ja päikesepaisteline varasügis on.

Muide, aitäh kõikidele oma sõpradele, kes mu üleskutse peale mulle ka kirjutasid. Ohwait. Keegi ei teinud seda. Shame on you, guys! :D


Hilisem edit: Täna oli üks nendest päevadest, kus kõik oli halb ja ma mõtlesin ainult, et terve maailm võib minu poolest rahumeeli põrgusse kerida ja Hispaania endaga kaasa võtta. Ning siis meenus, et see pole Eesti ja väljas on ka õhtuti 13-15 kraadi sooja - seega viskasin tossud jalga ja pean tunnistama, et kuigi olen võrdlemisi spordikauge, siis see viiekilomeetrine jooksuring, mille tegin, lõi pea selgeks küll. Ning otsese edusammuna võtan seda, et kui eelmisel korral tahtsid kopsud viimasel kilomeetril juba rinnakorvi kaudu välja kukkuda, siis seekord tundus ring isegi lühikeseks jäävat. Ju see mägedes turnimine midagi ikka annab.