Another one of those glory days

raamatukogus

maailma parim porgandikook

Inglismaa reis oli üks suur sületäis puhkust, väga väga mõnus ja vajalik.
Ma olen alati väga uhke enda üle, kui suure reisimisega hakkama saan, seekord samamoodi. Minek võttis üle 12 tunni mõlemal korral ja kui laev välja jätta, sain pea kõigega sõita: bussiga Madriidi, seal metrooga lennujaama, siis lend Stanstedi, buss Ipswichi ja rong õigesse kohta veel. Ja nii sujuvalt läks, ei ühtegi eksitust ega midagi. Üksinda reisimise peamine võlu vist ongi see, et kui mul pole loota kellelegi teisele peale enda, siis pööran asjadele rohkem tähelepanu ja ei eksi nii kergesti ära. Spektri teine ots on see, et üksinda reisimine on väga üksildane, kellegagi pole rääkida eriti (small-talk ei ole mu tugevaim külg) ja ma olen iga kord päris õnnetu, kui ma astun lennujaamas maha ja seal on hunnik inimesi, kes oma kalleid ootavad, ja ma tean, et minu jaoks ei ole seal kedagi, baw :(

Mere ääres käisime ka

Madriidi lennujaam oli muidugi maailma kõige räpasem koht, kõik kohad olid täis mahavisatud pudeleid ja pileteid ja muud olmeprügi. Ei tea, kas neil oli ka koristajate streik või midagi muud, aga jättis äärmiselt ebameeldiva mulje küll. Samas lennud läksid väga kiiresti, ainult kahetunnised siiski, täpselt õige aeg, et Potterit lugeda ja pähkleid nosida :)
Nädala veetsin peamiselt Danieliga mängides ja süües, nüüd on Hispaanias uus "Eestiks saledaks" kaks nädalat, kheheh, vaatame, mis ja kuidas. Daniel ise hämmastas mind kõige rohkem, ta on nii suur ja asjalik poiss, seletab sulle kõik maailma asjad ära ja mängib ennastunustavalt rongidega ja valib teleka vaatamise asemel raamatud!
Muuhulgas käisin ka kinos! Hispaanias ma pole seda teinud peamiselt seetõttu, et kõik dubleeritakse hispaania keelde ja ma ei usu, et see midagi eriti paremaks teeks või originaalis muukeelsetele filmidele midagi juurde annaks. Hispaaniakeelseid filme iseenesest võiks ju vaadata.. Ei teagi, miks pole veel jõudnud. Film ise oli "Life of Pi", väga mõnus vaatamine,  visuaalselt hämmastav ja ei tundunud üldse, et oleks kaks tundi kestnud. Selle filmiga muuseas tuli välja, et ma olen endast ikka väga hea mulje jätnud senimaani, sest kui ma ütlesin, et ei, ma pole raamatut lugenud, millel film põhineb, siis sain vastuseks väga üllatunud lause "if the most wide-read person I know has not read it .. midagimidagi", ma ei kuulanud lauset lõpuni, sest mu ego nurrus sellise paitamise peale.
Nädal Woodbridge'is oli ühest küljest väga nostalgiline, nagu oleks koju läinud, kõik oli sama ja tuttav ja oma .. aga teisest küljest tundsin juba kolmandal päeval Hispaaniast ja Granadast puudust. Ei teagi, mis saama hakkab, kui ära koju tulen. . .

Mänguväljakul Danieliga seletamas

Noh, tagasireis ise oli väga pikk ja veniv, kõik jäi hiljaks, bussid ja lennud ja kõik. Õnneks olin ma väga pikad vahed planeerinud igale poole, ei olnud hullu, Viimane ots oli viietunnine reis Madriidist Granadasse, mida juba ootasin, et saaksin kerra kerida ennast (väljusime kell 1 öösel ja kohal olin kell 6:30).. kui minu taha tuli istuma üks keskealine meesterahvas, kes lõhnas millegi ebamäärase järele, mis osutus alkoholiks. Ta kuulas väga valjult kõrvaklappidega midagi, mis kõlas nagu Jennifer Lopez, ja ohkis omaette väga sensuaalselt. Mõtlesin, et ohwell, küll sellest üle magan. Ja siis ühinesid temaga kolm VÄGA lõhnastatud itaallast, kes olid kõik väga lõbusas tujus ja ei tahtnud üldse vait jääda. Samas olin ma ise vist nii väsinud, et magasin tuimalt kõik maha, ignoreerides ka selja-, kaela- ja randmevalu (kui sa jääd magama nii, et pea toetub käele you will have a bad time) ning vahepeal virgudes kuulsin filosoofilist arutelu, kuidas elu on ikka lühike ja peab iga hetke nautima! Olen muidu poolt, aga kell neli hommikul, kui ma olen juba üle 12 tunni teel olnud .. ma naudiks oma hetki pigem vaikuses ja magades, kui aus olla.
Aga koju ma jõudsin ning päike paistab, ilm on mõnus, esimene eksam on laupäeval, milleks plaanin täna valmistuma hakata, kui selle postitusega siin lõpetanud olen.

Punapeedirisotto

Ja kuna eksamiperiood on käimas (kestab küll vaid viis päeva seekord), siis võite palju blogimist oodata, heh. Teate ju küll akadeemilist elu.

 I've got my ticket for the long way round
the one with the prettiest of views
it's got mountains, it's got rivers
it's got sites to give you shivers
but it sure would be prettier with you