un mil de historias

Pildil on küpsised ka näha!

Rahutus ei ole kuhugi kadunud, viimased päevad on veel siin olla ja hing on natuke nagu pooleks rebitud. Ühest küljest tahaks kohutvalt koju tulla, näha oma kalleid, teha lumesõda, käia uisutamas, olla KODUS.. Aga samas ei suuda uskuda, et Hispaania-aeg *juba* otsa on saamas.
Päevad mööduvad küll, aga selline tunne, nagu see viimane nädal oleks juba kolmandat kuud kestmas, esmaspäeval oli viimane eksam ja praeguse seisuga on veel kolm ja pool päeva Granadat.

Aga esmalt üks meeldiv lugu sellest, kuidas plaanide tegemine on tõesti kõige parem viis jumalaid naerma panna. Nimelt me ostsime ammu juba piletid koju, kuid paar päeva tagasi saime e-maili, et Vueling (lend Granada-Barcelona) otsustas täpselt meie lennu ajal streikima hakata, nii et lendu ei toimu. Neli päeva enne minekut on sellist uudist saad .. noh, mitte päris see, mida tahaks. Natuke ahastasime ja siis lahendasime olukorra nii, et ära jääb meie planeeritud päev Barcelonas Mirjami seltsis ning see saab asendatud 12-tunnise magamise/lebamisega Barcelona lennujaamas. Kokku tuleb kojusõit pikalt üle 24 tunni, aga worse things have happened to better people, vähemalt saime lahendatud olukorra ja ei jäänud puruvaeseks ka uute piletite ostmise tõttu. Nädala jooksul peaksime Vuelingult ka oma piletite raha tagasi saama, loodetavasti ei teki seal suuremat jama. Eks siis tuleb mõnel teisel korral Barcelona ilu vaadata, pole midagi parata. :/

Kingad on mu värk, mis teha :)

Minu imeilus linnake

Eksamitulemustest ei tea ma jätkuvalt haisugi, kuid see-eest saime oma lõppdokumendid allkirjastatud! See läks isegi võrdlemisi edukalt, minuga läks küll pisut kauem aega, sest minu algselt täidetud avaldus oli kuhugi valesse kohta pandud. Noh, ma olen juba harjunud sellega, et asjad Hispaanias ei suju, aga nagu Anne ütleb ikka, ühelegi inimesele ei anta suuremat koormat kui see, mida ta kanda jõuaks. Millised tarkuseterad, eksole.
Ülejäänud nädala olen täitnud nt raamatukoguga ja lõputöö asjade lugemise-paljundamisega, kolmapäeval käisime Evaga siiani kõige edukamal poodlemistiirul (Bershkast kleit nelja euroga! Näete kõrvaloleval pildil ja feissist ka;)), siinsed allahindlused on ikka mu suurimad sõbrad. Kuna meie uus lendamissüsteem jätab meile Granadasolekuks 10 tundi rohkem, lükkasime tänase suveniiriostmise edasi ja täidame sellega esmaspäeva, et osta teed ja magneteid ja igasugu muud turistikraami.
Kolmapäeval tähistasime ka eksamite ametlikku lõppu meie mõlema jaoks, vaatasime palju filme ja olime muhedad, järgmisel päeval oli sooja üle 20 kraadi, nii et võtsin ette pikema jalutuskäigu linna teise otsa, kandsin maikat ja tundsin, et suren vaikselt palavusse. Kevad tuleb sellel aastal tõesti kaks korda, väga mõnus :)
Neljapäeval oli sõbrapäev, mida tähistasin oma sõbrantsidega sushit süües ja lugusid pajatades, hästi mõnus õhtu. Ning eile oli Lucía sünnipäev, mis oli veidike ka meie äraminekutähistamine.. Kingituse osas olin loominguline ja otsustasin müsliküpsiseid küpsetada, need tulid tõesti ääretult maitsvad ja lahendasid ka meie mure, et sahver on liiga täis asju, mida me ära ei söö. Küpsised läksid nagu .. maitsvad küpsised, I guess, kõik kiitsid ja olid üllatunud, et isetehtud olid.
Sellise hüpleva jutu saate seekord, kui hing on rahutu, ei saa muud ka postitustelt oodata.


Kolmapäeval kell 8 õhtul paneme Tallinnas jalad maha, tulge õhupallidega ootama! :)