Eksamimõtted

Asjad, mida konspekti ei tasu kirjutada ning Feissi ei tee põhimõtteliselt lahti. Aga enda jaoks mõned toredad märkmed.

Fabulous kuju koolist

Noah's Flood (15. sajandist) - Jumal: "that sore it grieves me inwardly, that ever I made mon" Ja terve ülejäänud näidend on minu peas nüüd Jumal Jamaica aktsendiga. Big pantsa mon.
Ja niiiii palju naiste opresseerimist, I'm telling you, see Hispaania veel teeb minust inimese, kes näeb igal pool naiste allasurumist. Feminism!
Mõtted läksid vahepeal rändama veidike: kui ma üles kasvasin ja piiblilugusid lugesin (ma olin väga tuttav nendega, true story), siis ma ei mäleta, et ma oleks kunagi neid millekski muuks kui muinasjuttudeks pidanud. Mulle ei tulnud pähegi, et on inimesi, kelle arvates see võib olla midagi muud kui lendlev kujutlusvõime. Huvitav. Kusjuures järgmisel õhtul lugesingi pooljuhuslikult artiklit selle kohta, kuidas lapsed ei erista teatud vanuseni, mis on muinasjutt ja mis mitte. Sesmõttes, et loomulikult võib jänesel olla taskukell, mida ta pidevalt kiikab, et mitte kuninganna juurde hiljaks jääda. Mu arvates see on väga armas. Kuigi minul vist oli siis vastupidi, et kõik oli muinasjutt, ka see, mida oleks võinud tegelikult sügavama mõttega lugeda.

Madriidi lennujaam

IGATAHES. Tulin just oma viimaselt eksamilt ja mõtlesin teiega ka oma rõõmu jagada. Eksamid olid siin vähemalt minu jaoks hoopis teistsugused kui TÜs. Mitte raskemad otseselt, aga hoopis teistsugused, võiks öelda, et nõudvamad. Olen ma ju eelnevalt ka võtnud mitmeid kirjanduse aineid küllastumiseni, aga siin nõuti ka päriselt analüüsimist ja seostamist, mitte lihtsalt aastaarvude päheajamist ja teadmist, mis sajandil "Don Quijote" avaldati (1605, muideks). Mu esimene eksam kestis kaks ja pool tundi ning mul jäi lõpus ajast puudu, et kõike kirjutada, küsimused olid kaks väiksemat esseed ja üks suur, käe kirjutasin valusaks, võib öelda. Nüüd on üle ainult tulemusi veel oodata ja loota, et saan need ilusasti oma kõrvalerialasse paigutada ja ametliku kõrvaleriala saada.

Jaanuar!

Kummaline mõelda küll, et need võisid olla viimased eksamid, mida ma üldse kunagi teen, sest tulevikutee on ikka  väga lahtine. Aga miks selle pärast varakult ikka muretseda, hei-hoo :)

Nüüd algab mu viimane nädal, eks saab näha, mis see toob, kas peale raamatukogu veel midagi või mitte. Tänaseks õhtuks on mul juba pisike plaan, aga sellest juba järgmisel korral.


Ehitage lumememmesid, sõbrad!