They say "too much of a good thing"..

.. but for me there's no such thing
I just, I just have to let this thing be good to me

Lumised mäed + hüsteeriliselt õnnelik mina

Hing on rahutu. Viimane nädal on käimas, nii palju oleks nagu teha, aga samas ei oska millelegi eriti sõrme peale panna. Eile veetsin oma õhtu üle tüki aja veidi sportlikumalt, nimelt käisin Granadas zumbat katsetamas!! Eestis ma käisin selles trennis vahelduva eduga umbes pool aastat (korra nädalas ikka, enamasti rohkem), kuid siis tuli suvi peale, saal läks kohutavalt lämbeks, otsustasin, et väljas on parem sportida .. ja siis istusin oma tagumikku laiaks, obviously. Hispaanias ma olen ka üsna spordivõõras olnud, venitan-joogatan, kui tuju tuleb, sama asi jooksmisega.. Aga detsembris ma kuulsin, et Granadas avati just hiljuti zumba trenn, mõtlesin, et oioi, peab kindlasti ära proovima. Õnnega pooleks juhtus ka nii, et mu sõbrants käib selles spordikas jõusaalis ja muid asju tegemas, nii et ta lubas järele uurida, mis seis on, kas saan minna ilma kuupääsmeta ka. Kerime aega edasi, vahele tulid Kanaarid ja siis jaanuar, kus ma ei julgenud oma jala pärast suurema hüppamisega tegeleda pluss kõik muud hädad, eksole. Aga lõpuks saime kõik asjaolud klappima ja eile õhtul otsustasime oma eksamite lõpu ühe korraliku trenniga ära tähistada. Ja ma sain aru, kui väga ma olin korralikust trennist puudust tundnud, no niiiiii mõnus tunne oli. Enda üle olin ka päris uhke, päris elevant portselanipoes ei olnud, põhilised sammud on ikka meeles ja isegi ühe laulu tundsin ära! Õnneks meie seltsis oli üks neiu veel, kellel oli esimene kord ja siis me grupeerusime teises reas ja lihtsalt vajusime vahepeal naerust kokku, kui kõik keerutavad ja plaksutavad ja hüppavad ja meie vaatame üksteisele otsa, et mis pagan toimub. All-in-all oli väga lahe, lisapluss oli see, et esimese korra sain tasuta proovida! Haha! (samas mainin siin ära, et Eestis olid treenerid palju lahedamad .. aga siin oli palju rohkem ükskõik, mida kõik teised arvavad ja sain palju rohkem lõbutseda .. hmmm)

Engrish in Espańa 

Tegelikult mul oli suur plaan Hispaanias trennihaiks hakata, aga siis tuli välja, et kõik asjad maksavad hingehinda ja ülikool ei paku ka mingeid variante, nii et sinna see jäi. Kuigi vähemalt jooksmas olen käinud rohkem kui Eestis eelneva mitme aasta jooksul. Ja kui ma tagasi jõuan, siis ma tahan Aurasse minna. Ujuma ja sauna, kes veel käpp on? :)

Tänase päeva veetsin raamatukogus kange olles ja raamatuid kammides. Ma ei taha rohkem oma lõputööst rääkida tegelikult, piinlik on, et ma siin oma aja maha olen trippinud ja lõbutsenud, mitte asjalikke allikaid uurinud. Oeh. Nagu C mulle ütles, et lõpeta see halamine ära ja hakka ükskord peale. Võin vähemalt öelda, et peale on hakatud ja täiesti paljutõotav lugu on, kondikava on mul kirjas, nüüd pean hakkama ainult rohkem allikaid leidma, mis mu teooriat kinnitaksid. Ka see blogi on vahepaus mu kodusele raamatule number üks, täiesti kasutu ma ei ole siiski, kheh.

Kohustuslik majapilt

Ei tohikski pausi pikemaks venitada tegelikult, nii palju oleks rääkida, aga see oleks selline pseudofilosoofiline mõtisklemine, et mida Hispaania mulle siis andnud on ja mida oleks võinud tegemata jätta/rohkem teha. Las jääda mõneks teiseks korraks.
Seda mainin veel ka, et täna läks mu paleo (laktoosile ja gluteenile suur "ei") nelja tuule poole - nimelt tegime lõunaks ise tortillasid (täisteranisujahu), milles olid muuhulgas mais ja kikerherned, mis on mõlemad millegipärast keelatud. Ja õlut proovisime ka kõrvale, sest lubasin sõbrale õlut tuua, aga kohalikku kraami müüakse ainult kuuspakkides. Halb õlu oli, väga tugeva maitsega. Noh, tajun, et alkoholirikkumist tuleb sellel nädalal veel üks kuni mitu korda, aga elu on elamiseks ja mis see veidike suhkrut ikka teeb. Pluss alkohol viib kehast vee minema, it's good for you! (laske ma elan oma illusioonides edasi)

Homme teen pilte ka, täna ei jõudnud, võtke midagi vanematest aegadest, et Eesti talve päikest tuua:)