Leidsin täna raamatukokku kämpima minnes postkastist enda nimega ümbrikukese, juhhei. Aitäh-aitäh sulle, mu vikerkaarevärviline Anne! Vähem kui nädal ja juba kohtume, jeeei.
Kanaaridest rääkides, isegi mu õppejõud on kadedad, et sinna lähen, üks isegi hüüatas, et "you should have snow for winter!", aga mu vastus, et Eestis on talv muidu ka kuus kuud aastast, tegi inimesed üsna härdaks ja me kõik nõustusime, et kui kellelgi sooja puhkust vaja on, siis olen see mina oma jääkaru tavaeluga.Ning teine "loengus juhtus" lugu, mille oma feissist kopeerin: Õhtune loeng.
Jutuks tuleb üks Almodóvari film ning õppejõud räägib ".. and next door to that miserable married couple lived Cristal *teeb mulle otsa vaadates pausi* .. the prostitute". Ei teagi, mis kamm seal oli, aga terve klass muigas, mina ka loomulikult.. kuigi ei teagi, kas nali oli sügavam või niisama juhuslik.
Pärast loengut jagas see õppejõud veel küpsiseid ka, ütles, et jõulukomme siin, I did not mind, see oli ideaalne võiküpsis, seesamiseemnetega ja pulberja koostisega, ideaalne soolase&magusa vahepealne maitse, nomnomnom.
Vahemärge - ma olen siin hakanud ULMELISELT palju magusat sööma, see isu ei lähe lihtsalt üle, ei mäleta, et Eestis asi nii hull oleks olnud. Loodetavasti ikka riietesse mahun ka edaspidi, heh :D
 |
Ja selle nädala võitjalugu: mäletate seda sõbrantsi, keda paar postitust tagasi mainisin, et käisime koos tiramisut söömas ja lobisesime maad-ilmad kokku? Igatahes, viisin talle tollel õhtul Kalevi šokolaadi, sest Türgis väga head šokolaadi ei tehta. Tollel õhtul kiitsin ka tema kõrvarõngaid, mis olid hästi armsad. Ja siis ta tegi mulle samasugused! Nagu. I have no words, see tüdruk on nii nunnu lihtsalt! :)
Novot, selline storytime täna, lähen ja otsin vist taaskord oma kommivarud üles, ma ei üritagi enam sellega võidelda, ma muutun lihtsalt pahuraks, kui piisavalt magusat ei saa.
got love far from home through winter and summer
no matter how hard the road or the distance I cover
No comments:
Post a Comment