Palmisaarelt

Naeratav rumm!

Kasutan hetke, et kiirelt meie suurepärasest palmisaare-ajast rääkida. Ilm on soe, päikest saab võtta ja on võetud, kohale jõudsime suuremate sekeldusteta ning siin bussijaamas oli meid juba Anne ootamas! :)
Aega oleme seni asjalikult veetnud - veinid, ekslemised, käisin korra ka Anne loengut kuulamas, laulsime seal jõululaulu ja olime muidu lahedad. Õhtupoolikul käisime veel poodlemas ja nende maa-alust kaubanduskeskust imetlemas, veetsime seal ilusad kolm tunnikest.

Vaade meie katuselt

Esimesel korralikul õhtul meil oli täiesti ideaalne õhtupoolik - jõime kultuurselt veini, mängisime kaarte ja ühel hetkel otsustasime jõulude jaoks kapsa hapnema panna. Tõdesime, et kolm naist on kapsa riivimiseks täpselt paras number. Praegu tundub, et kapsas hapneb päris edukalt, loodetavasti saame jõululauale ka mulgikapsast panna, sest verivorstid on juba teema :)

Viiekesi!

Eilsel õhtul mõtlesime, et maailmalõpp, tuleb ikka fiestat teha. Päeval võtsime päikest ja tegime süüa ja olime muidu laisad ja lahedad, ning õhtut alustasime rummikokteilide ja kaardimängudega. Kaartide mängimine on meil siin üldse teemas, tuletame vanu aegu meelde ja avastame uusi mänge, eile näiteks otsustasime vana hea Eesli kasuks. Oli lõbus ja väga emotsionaalne, nagu see mäng alati.

Enne õnnetustejada :D

Õhtu jooksul suutsin ma endale noaga sõrme lõigata, veri lahmas, veri voolas - nagu alati, eksole :D Tagantjärele tarkus ütleb, et ehk oleks pidanud tollest hetkest õppima ja veidi rahulikumalt võtma, aga ei. Läksime ikka linna, ekslesime seal pisut, sest meie Evaga oleme siiski võõras linnas ja Anne oli millegipärast lihtsalt segaduses. Kui lõpuks oma tahetud klubi üles leidsime, jäi õhtu siiski lühikeseks- nimelt astusin tualetist välja ja mõtlesin, et rajan teed tantsuplatsi poole ... ja järgmisel hetkel leidsin end põlvili maast, valust kägaras, sest olin põranda ebatasasust märkamata oma hüppeliigese kuidagi valesti väänanud. Mõtlesin, et noh, on ka varem juhtunud, küll läheb üle, aga seekord ei läinud, tulime siis koju ning täna olen oma paistes ja sinisel jalal külma peal hoidnud, nüüd on ka uhiuue elastiksidemega kinni seotud, loodetavasti läheb paremaks, sest saar on ju avastamata veel ja ma ei tahaks oma nädalaid siin diivanil veeta.
 
Aga vähemalt oli õhtu enne tore ning ma olen siiski heades kätes, loodame, et läheb hästi. Nautige pilte seniks, kiisupai!