Jõuluootus

Väike valik turumagususest

Pealkiri on ilmselt pisut eksitav, vabandan selle eest ette - tegelikult jõule ma ei oota, päris mitu aastat pole juba oodanud ega suurema rõõmuga neid tähistanud. Sellel aastal on asi muidugi eriti kummaline, sest Granadas ei tundu talvest ikka lõhnagi olevat, päike sirab ja puud on kollased ning apelsinid hakkavad puude otsas alles õiget oranži tooni võtma. Ei ole üldse tunnet, et kuskil on talv ja hanged ja et TEGELIKULT on juba detsember käes, mis tähendab, et üle poole mu Hispaania-ajast on *juba* otsas. Uskumatu. 

Sellel aastal läheme jõule veel soojemasse kohta tähistama, nagu ma juba kõigile kilganud olen, iga päev kiikan ka seda päevalugejat, et mitu päeva nüüd veel ongi, kuni saab palmi all sõpru kallistada ja tühjade-täis juttudega öid ja päevi veeta. Varsti, väga väga varsti!

Add caption

Aga teistel inimestel elu muidugi seisma ei jää lihtsalt seetõttu, et minul jõulutunnet ei ole - Granadas on juba mitmendat nädalat peatänav jõulutuledes ning ühel meie miljonist+n plazast on ka metallist särav jõulupuu püsti. Ausalt öeldes ma ootasin midagi veidi hullemat isegi, sest ikkagi katoliikliku taustaga riik, võiks arvata, et Jeesuse nihutatud sünd on siin hiiglaslik ja mitmekuist tähistamist vääriv püha. Kuid taaskord Hispaania ei tõestanud mu eelarvamusi tõeks, jõulukaunistused ilmusid suuremas koguses alles esimeseks advendiks, mis sellel aastal ei olnudki novembris, juhhei. Poodidesse ilmusid kullad-karrad, plastikust kuused, jõulumaiustused etc. Üks erinev asi on see, et mul ei ole sellel aastal advendikalendrit, eelneval kahel aastal olen selle Martinilt saanud, aga seekord ma sain aru, et kui endale selle soetaksin, oleks kõik šokolaad umbes neljandaks detsembriks otsas, heh. Eelmise aasta mälestus ei ole ka muidugi eriti julgustav, kui ma umbes poole kuu peal leidsin oma šokolaadilamba seest juuksekarva. Pika ja sissesulatatud juuksekarva, võeh. Pärast seda lendas muidugi terve ülejäänud kalender ka prügikasti, ei hakanud rohkem oma õnnega mängima, kes teab, mis seal veel leiduda võis :D 

Üks asi, mis on siin veidi suuremaplaanilisem kui Eestis, on endast halvemal järjel olevate inimeste aitamine: novembri lõpust pandi nt ülikooli suured korjanduskastid püsti, et saaks tuua inimestele toitu, veidi agressiivsemalt võeti käsile toidupoed, kus Toidupanga vabatahtlikud lähenevad ostjatele ning jagavad neile kilekotte, et nad saaksid kodututele/õnnetutele toitu osta. Ma ei ole isegi päris kindel, kuidas ma sellesse suhtun, loomulikult heategevuse vastu pole mul midagi, aga mulle meeldib seda teha ikkagi heast südamest või vähemalt enda algatusel, mitte et mulle surutakse peale "kõik teised ostavad neile leiba/saiakesi/mahla, kuidas sina nüüd kehvem inimene oled, raudselt lööd jalaga kutsikaid ka, sa südametu tüdruk!" Ehk lihtsalt asi selles, et olen siiski veidi teisest kultuuriruumist ja agressiivne marketing mulle üldiselt ei meeldi. 

Turuplats

Heategevusega seoses on meil ka siin ülikooli erinevates teaduskondades käinud doonoribussid: lüüakse keset maja oma voodid püsti ja inimesed annetavad verd. Endalgi oli päris suur kiusatus, kuid terve mõistus ütles, et kui ma annan Hispaanias verd, siis on üsna tõenäoline, et Eestis mind tükimat aega ei taheta enam doonoriks, niigi minu reisimistega olen alati üsna piiri peal, kuigi viimaste andmete järgi Hispaania ei tohiks mingi malaaria- ega muu ohuga olla, nii et ei pea poolt aastat Eestis ootama. Aga siit minu jõuluaegne (ja igal muul ajal ka) üleskutse - minge ja annetage verd, aasta lõpud on alati väga rasked ning te võite tõesti kellegi elu päästa sellega. Pluss tasuta šokolaad/pasta/õli/tass, kellel siis neid vaja pole, pealekauba saate rõõmu, et olete puhtast südamest head teinud! 

Charming ladies!

Nii, ilmselt läheb see postitus veel pikemaks, sest ma alustasin sellega, et rääkida, kuidas me Evaga neljapäeval siinset jõuluturgu väisasime. Neljapäev on meil ikka vaba päev, aga seekord oli ka ülejäänud Hispaanial vaba, sest tähistati põhiseduse vastuvõtmise aastapäeva. See loomulikult tähendas, et kõik oli suletud ning meil oli väga igav, niisiis otsustasime minna ja natuke jõulutunnet otsida. Turg ise oli ühele väljakule üles seatud, umbes paarkümmend erinevat putkat, mis keskendusid peamiselt maiustustele. Sinna pooltühja kõhuga minna oli täiesti õudne, sest mina isiklikult tahtsin igast putkast midagi maiustamiseks osta, sest kõik nägi lihtsalt niivõrd hea välja. Kujutage ette kõikvõimalikke saiakesi, koogikesi, küpsiseid, käsitööna tehtud erinevaid šokolaade, kummikomme, marmelaade, šokolaadi kastetud puuvilju . . . nimekiri läheks aina edasi ja edasi. Kiirelt mainin ka, et šokolaadi kastetud banaanid näevad väga dildode moodi välja, me olime kaugelt vaadates veendunud, et me oleme mingisse turu ainsasse kinky'sse osakonda sattunud, hehe (mis mõttes, see silmis? :D)

eating while fondling moonbeams

Müüjad olid ka oma kaubaga lahked ja degusteeritud sai ühte ja teist, kõige funky'm oli minu jaoks rohelisest paprikast tehtud moos, mis maitseb täpselt, nagu kõlab - nagu keegi oleks paprika suhkrusse pannud, ilmselt on see siis pigem chutney kui päris moos, aga oli väga huvitav. Soolaseid asju pakuti ka, juustud, vorstid, isegi head pekist liha sai maitsta (siin on liha väga taine üldiselt), peale selle oli olemas ka väike käsitöönurk, kus sai osta kõikvõimalikke nipsasjakesi ja kujukesi, kõige populaarsem kutt oli loomulikult Jeesus ise, keda oli siis igas vanuses ja poosis kujutatud. Turu juures avastasime ka suure suveniiripoe, kust ostsime postkaarte, sest minu pere on päris arvukas ja ilmselt oleksid kõik haavunud, kui kaarti ei saaks. Ka seal olid magnetite ja pitside vahel nt õlgedest tehtud liikuva peaga põhjapõder ning erinevaid kujukesi inglitest jm asjadest. Olime muidu turul täiega vaprad ja ei ostnud igast letist kõike, aga proovisime tumedasse šokolaadi kastetud apelsinilõike ning piimašokolaadis banaanitükke, ei oskagi öelda, kumb parem oli, väga väga hea maitsega olid mõlemad, nomnomnom.

?

Linn ise oli ka ilma lumeta imeilus, kui rahulikult mööda jõulutuledega täidetud tänavaid koju jalutasime, rahulik ja vaikne, isegi veidi tuli pühade meeleolu. Mul on seda muidu ka tulnud, nt esimesel advendil, kui panin oma mee+küpsised lõhnaküünla põlema ja nosisin vaikselt mandariine. Kui sellest oleks keegi maali teinud, oleks selle nimi olnud "ajutine idüll". Õhtu lõpetasin ühe siitleitud sõbrantsiga kohvi juues, lobisedes ja tiramisud süües, oli väga tore :)

Ja kiirelt mainin, et eile käisime peol, enne seda vaatasime "Twilighti", sest Eva ei mäleta, et seda kunagi näinud oleks .. nüüd ta muidugi ka ei mäleta, sest me vaatasime filmi koos selle joomismänguga. Me olime juba esimese poole tunni jooksul pääääris tipsy'd ja pärast seda laskusime juba hoopis muudesse teemadesse, kuid jagan kiirelt Eva kõige toredamat tsitaati filmi vaadates "Ta [Bella] ütles seda täpselt nii, nagu ta isa oleks teda vihmas vägistanud ja seetõttu ta ei talu enam midagi, mis on märg ja/või külm". 

Also, see kõrvalolev kujuke .. see pole ju ainult mina, vaid see näeb tõesti kergelt "võta mind selle tammetõru peal" välja, eksju? Eksju?