Kui teised ütlevad paremini

aka luulenurk.
Kõik ei saagi kogu aeg Hispaania olla (pluss A-täht hakkas täna streikima, päris keeruline on kirjutada)

I will remember the kisses 
our lips raw with love 
and how you gave me 
everything you had 
and how I 
offered you what was left of 
me, 
and I will remember your small room 
the feel of you 
the light in the window 
your records 
your books 
our morning coffee 
our noons our nights 
our bodies spilled together 
sleeping 

the tiny flowing currents 
immediate and forever 
your leg my leg 
your arm my arm 
your smile and the warmth 
of you 
who made me laugh 
again. 
C. Bukowski.

P.S. On täiesti võimalik, et sellest saab mingil hetkel ainult pilte täis blogi, sest loomevabadus! 

Viimasel ajal on pisut-pisut nukram nii mitmetel põhjustel. Aga täna on uus nädal, lähen naudin päikest, sest päikest on; lisaks luban uut jäätist proovida, perele paki kokku panna ning välja mõelda, kuidas ma oma pisikesse kotti kolme nädala elu mahutan, et Kanaaridele minna, khehheh. 

Hasta luego, sõbrad.