talking loud, not saying much

Kuna järgnevad kaks-kolm nädalat on Kanaarid ja olukord, kus viis inimest jagavad ühte pisikest arvutit, siis blogi ei ole ilmselt prioriteet, valmistuge vaikuseks, seni pajatan väga igavaid jutte toidust! 

Karamellsiirupis krevetid

Ma eeldan, et see on kasulik mitmel põhjusel - Andra vähemalt palus, et igapäevategemisi ka pildistaks, minu jaoks see on muidugi ikka üsna kummaline, sest endale süüa olen juba aastaid teinud, ei ole päris nii, et "uuu, ma keetsin Hispaanias makarone esimest korda" vm. Meh. 

Ja teiseks arvab Ragne vist, et ma elangi siin ainult küpsistest ja šokolaadist... mis ei ole muidugi märgist väga mööda, kheh. Aga ei, in all seriousness, tegelikult me teeme Evaga päris palju süüa. Ausalt. Tööjaotus on meil täiesti brilliant, sest mina vihkan kartulite koorimist, aga tema mitte. Ma ei ole kartuliarmastaja nagunii kunagi väga olnud, nii et aegadel, mil ma olen ainult endale süüa teinud, sõin ma kartuleid vast korra paari kuu jooksul, kui vanemate juures käisin :D 

Evale aga kartulid väga meeldivad, nii et oleme kompromisse teinud, mina olen seni õnnelik, kuni midagi koorima ei pea. 

Hispaaniasse tulles oli meil lootus, et kala ja mereannid on hästi odavad - ei, meil ei ole eriti. Vähemalt lõhe on kallis, kuigi seda me oleme ikka tarbinud, sest, kamoon, lõhe hommikuse võiku peal, nomnomnom. Kala oleme paar korda teinud, ühe korra ahjus, isegi ei tea, mis kala see oli, aga kahe euro eest sai päris korraliku tüki, jei. Kahel korral oleme teinud ka hiidkrevette, esimesel korral lihtsalt katsetusena, et mis täpselt tegema peab nendega, väga maitsvad tulid. 

Spinatipirukaaaaaas

Viimasel korral tegime ühe tõsisema retsepti põhjal krevette karamellisiirupis (link), kuigi meie sellise vahekorraga asjast küll mingit siirupit ei saanud, pigem ikka suhkruvee. Järgmisel korral oleme ilmselgelt targemad ja teame, et kui juba siirupit, siis suhkruga ei tasu koonerdada. Minule selle toiduga seoses meenus, kuidas lapsepõlves sai nt lusika sees suhkrut karamellistatud ja siis seda söödud, magustoit missugune, eksole :D 

Väga eestlaslikud kotletid!

Värsket kraami sööme ka teadlikult, kurgid-tomatid on meie külmkapis alati esindatud ning ilma värske salatita tavaliselt söögikord ei möödu. Minu jaoks uus asi on siin avokaadode söömine, enne ma lihtsalt talusin neid, aga ise ei ostnud; aga siin sööme ikka kilode kaupa avokaadosid, sest nad on praegu isegi kilohinnaga alla kahe euro, jippii! Tervislik elu! Juurviljadest hiljuti proovisime ka baklažaani valmistamise ära, ei olnud väga raske isegi, aga maitse oli ka selline .. meh. Toit ise oli muidu ideaalne (link), kuigi karripastat ma siit ei suutnud tuvastada, baw. Puuvilju on meil ka ikka mitut sorti kodus ning hommikupudru juurde kuulus granaatõun mitu nädalat nagu aamen kirikusse. 

Kuskuss .. ja asjad

Küpsetanud me väga ei ole, kaks korda õunakooki, samamoodi improviseeritud taignast ning ühel korral tegime spinati-peekonipirukat - viis küll keele alla, pole midagi öelda. Retsepti (link) veidike küll muutsime, lisasime topeltkoguse peekonit ning spinat oli ikka värske, mitte külmutatud, meie siin külmutatud asjadega ei jama.  

Loomulikult on ka meil täiesti laiske päevi, kus teeme lihtsalt omletti ja salatit, aga enamasti ikka võtame end kokku ja teeme korralikku toitu. Lihaga siis, sest liha peab saama :) 

Novot, loodan, et ajasin kellelgi kõhu tühjaks, minge ja sööge liha minu eest, ma joon oma kohvitassi lõpuni ja sätin loengusse! Kallidpaid :)