Hay invierno en esta historia

Kiire foodporn, et mitte päris tõsiselt blogida, üldse ei ole oskust midagi kokku võtta või rääkima hakata, nii et valitud snippetid möödunud nädalast. Külm on, prügi ei koristata ning vihma sajab. Samas olen suutnud päris edukalt igapäevaselt kasvõi pisut trenni teha ja poodides on kevad - meie toidukorvi lisandusid sellel nädalal redised ja maasikad. MAASIKAD! Veidi toore maitsega olid küll, aga ikkagi suured ja punapõsksed ja maitsvad. Sain neid niisama nosida, hommikusöögile lisada ning tolleõhtune magustoit oli ka mõnus - praetud banaanid maasikate ja jäätisega, I had a party in my mouth :)
Also, tuleb välja, et mulle meeldib salvrätte voltida, kui neid on ilus vaadata, siis ma tahan ka osata seda teha :D

"tee seda jaapanlaste pildipoosi!"

Siis käisime Evaga sellel nädalal ühes lähedalasuvas hiina restoranis söömas, sest meil on ainult üks kuu veel (järgmise kuu sellel ajal oleme juba Barcelonas, peaaegu poolel teel koju) ning asju peab proovima. Toit oli hea loomulikult, eriline lemmik oli sidrunikastmes kana (pollo con limón), väga hea kergelt hapukas kaste; teine valitud kana oli mandlitega, mis oli küll suts liiga soolane, aga ikkagi hea. Ning restos jagatakse tasuta väikseid krevetikrõpse (pan de gambas) ning pärast sööki antakse ka nätsu,  mis on väga kiidetav minu poolt - apelsinimaitseline mullinäts seekord, väga ebatraditsiooniline. Restoran ise oli täiesti inimtühi, me olime seal umbes tund aega ja ei näinud ühtegi teist klienti, kuigi koju telliti küll päris asjalikult.
Teenindaja oli üks õpilasest hiina neiu, kes oskas keelt veel vähem kui meie, ei vaadanud meile silma, ei naeratanud ning ei teadnud teenindusest üldse eriti midagi. Samas, iga algus on raske, omast kogemusest tean, on keeruline võõras keeles JA elementaarteadmisi omamata hea ja särav teenindaja olla (kuigi ma arvan, et mina sain Küprosel paremini hakkama juba oma esimesel päeval). Aga kõige geniaalsem hetk oli see, kui ma läksin käsi pesema nende tualetti. Esiteks olid seal toolid ja puhastusvahendid, noh, mis seal ikka, eksole. Pesin käed ära, kuulen mingit keskmisest kõvemat sorinat - nende torudega oli mingi jama, nad olid üritanud seda klassikalise halli teibiga kinni teipida, kuid see polnud väga hästi õnnestunud ja TERVE põrand oli märg. Ma lihtsalt vaatasin seda ehmunult ja siis mõtlesin, et see pole minu mure otseselt, kuid minekut tegime siiski üsna kiirel sammul, heh. :D

Ada ja Lucía

Ja eile .. eile ma sõin üle määramatult pika aja korralikku kalaga täidetud SUSHIT! Lugu algas sellega, et guugeldasime Evaga hiina restorane ja siis leidsin ühes jaapani toidu osakonna, kus oli sushi. All of the cravings began then ja kuna Eva ei ole suur sushisõber, siis läksin kohe Lucía käest küsima, et kas talle meeldib. Vastus oli väga entusiastlik "Jaaa, sushiiii, gimmmmeeee" ja nii me leppisimegi reede õhtuks kohtingu kokku. Ja issake, KUI hea see oli. Väga basic sushi, oligi, et nori, riis, kala. Ei mingeid hiiglaslikke "sushi sees on toorjuust, kurk, avokaado, kala ja porgand ja peal on kalamari", aga tollel hetkel see oligi täiesti piisav.
Meid oli kolm, tellisime kolme erinevat sorti (lõhe ja kaks veel mingite kaladega, mida ma ei suuda nimetada, menüü oli loomulikult hispaania keeles) ja siis resto poolt saime lisaks neljanda maki-set'i avokaadoga! Ja siis ilmnes, et kolmandale neiule, kes tuli esimest korda katsetama, ei maitse nori (see vetikas, mille sisse kõik mässitud on), nii et ta otsustas hoopis kevadrullide kasuks = moar sushi for me! Wasabi oli tugev, ingver väga hea ning kala sulas suus. Ahh, kuidas ma seda igatsenud olin. Sain jagada kõiki oma teadmisi, tundub, et Küpros ikka jättis mingid jäljed mu püsivasse mällu, oskasin isegi hispaania keeles asju selgitada veidike, tüdrukud olid üllatunud, meeldivalt, ma loodan. Pugisime seal rõõmsalt ja rääkisime maailma asju selgeks, väga lõõgastav. Loodetavasti saab korrata seda käiku veel. Või isegi sushit koju tellida, sest see on odavam kui Eestis ja ma peaks nautima aega, kuni mul veel on veidike raha, et süüa, hah :D
Üks lahe asi veel, kui sushikohas arve küsisime, siis saime resto poolt ka nätsu ja tasuta veel pitsi mingit  karamellimaitselist alkoholijooki. Üllatavalt maitsev ja kange, üldiselt väga positiivne käik. Neidudega jätsin küll kiiresti hüvasti, sest neil on päriselt sess, kus nad paaniliselt õpivad - kuigi ilmselt pigem on rohkem feissis ja kiruvad, et õppida on vaja, teame küll, kuidas asi käib - ning minul ei ole enne veebruari midagi.
Nii. Toidust räägitud .. Sellel nädalal tegin ka suulise ettekande ühes oma loengus, läks väga hästi, peamiselt seetõttu, et ma olen oma inglise keele oskuses nii pagana kindel, et see on juba overconfidence varsti.

Aga samas mul on hästi pisut põhjust ka selleks kindluseks, lisan siia kolm sellenädalast tsitaati ettekannetest ja õppejõududelt, mis mind muigama ajasid.
1) "and then Mrs. Warren and her daughter had an intercourse" (mõeldud oli vestlust, kohe meenus see nali)
2) "then Vivie (she) and Frank discovered that they were brothers" (hisp.k. "hermanos" = "siblings")
3) "during that time homosexuality was frowned upon and he also was afraid to come out of the wardrobe" (Sest homoseksuaalid peidavad end vabal ajal Narnias, eksole)
Sellised jutud siis seekord, praegu tundub, et Granadasse hakkab maailmalõpp saabuma - sajab vihma ja rahet vaheldumisi ja tuul viib juuksed peast, kuid kui läheb paremini, siis varsti juba kuulete minust jälle :)

P.S. No ausalt, ma ei vaevu varsti enam piltidega, Blogger ei lase neid üldse sättida nii, nagu ma tahan.