Sevilla (6/10/12)

Kuna siin uued reisid ja muu elu trügib vapralt vahele, teen hästi kiire ja pisikese reisikokkuvõtte veel oktoobri algusest, kui Sevillat külastasime.
Pean tunnistama üsna suure piinlikkusega, et ma ei tea Sevillast kui linnast suurt midagi peale selle, et kui hispaanlased Kolumbuse eestvedamisel Ameerikamaad "avastasid", siis sai Sevillast tähtis sadamalinn, mille kaudu siis kõik Lõuna-Ameerika kuld ja kohv Euroopasse jõudsid. Kui kedagi väga huvitab, siis wikipedia on alati olemas ja abivalmis, ma ei julge üldharimist eriti teha, kui võin väga rängalt mõne faktiga eksida.
See päev ise ei olnud minu jaoks parim, olin eelnevalt saanud külge kerge nohu, mis reisipäeva hommikul kell 6 ärgates oli muutunud tunduvalt tugevamaks nohuks, millega kaasnes ka pea- ja kurguvalu ning see tavapärane "olen nii paistes ja väsinud" olek, et pigem oleks üldse koju jäänud. Samas see mind muidugi absoluutselt ei takistanud ja kuna päev oli palav, ei hakanud end
ka soojade riietega vaevama, suvekleidike selga ja teele :)
AEGEE (noorteorganisatsioon, millega reisidel käime) muutus muidugi iga reisiga aina kummalisemaks , seekord startisime küll õigeaegselt (= ainult 5 minutit hiljem) ning meie tour guide'ide peal oli paksus kirjas, et ühtegi peatust me ei tee, vaid sõidame otse Sevillasse. Ilmselgelt läks hoopis vastupidi ehk siis pärast kahetunnist sõitu leidsime end väga eikusagilt, kus tühermaa keskel kerkis vaid üks suur hotell ja siis öeldi, et "25 minutit hommikusöögiks, jei, peatus". Go figure, eksole.

Sevilla 

Sevilla ise oli imeilus linn, arhitektuuriliselt meeldis mulle siiani meie külastatutest kõige rohkem. Loomulikult olid kõik kohad turiste paksult täis, aga mis sellest ikka, ise ju samas olukorras. Siin on katedraalide juures selline huvitav asi, et seal on alati mingid tädid, kes üritavad sulle müüa taimeoksakesi, mida ma täpsustada ei oska, ühel tundus küll rosmariin käes olevat, aga võin ka eksida, sest ma ei lase neid endale eriti lähedale. Tundub, et need taimed siis toovad sulle suurt õnne ja kaitset, sest need on kirikuaiast (?) .. igatahes, minul veel ühtegi pole, sest need närbuksid lihtsalt niisama ära ja kaitse jaoks on mul Euroopa ravikindlustuskaart.
Päev oli soe ja mõnus, vaatasime kirikuid, vaatasime aedu, sõime jäätist (melonijäätis!), kõik oli kena. Mu kirjeldusoskus väheneb iga päevaga, sest sellest reisist on nii kaua juba möödas, et tõesti ei mäleta suurt midagi. Kuigi üks asi, mis mulle Hispaania kirikute juures meeldib, on see, et need on nii silmnähtavalt katoliiklikud: kulda-karda täis, suured vitraažaknad, kõik on väga imposantne ja paitab tõesti silma. Sevilla katedraalis saime jälle ka torni ronida, mis oli väga fun, sest polnud treppe, vaid kaldteed, mis olid sinna tehtud, et valitsejad ei peaks kõndima, vaid saaksid hobustega üles sõita. Vaade oli ilus, aga samas on siin igal pool ilus vaade, ei tea, kas hakkan ära harjuma.
Järgmisel päeval käisime Evaga ka rannas, sest kumbki meist veel oktoobris polnud randa jõudnud, üsna vähe inimesi oli, aga ilm oli hea, ära ei eksinud ning Salobreńa jäätisekohvikud pakuvad eriti magusat pähklijäätist (ma ju ütlesin, et sellest blogist saab jäätiseblogi).

Sellel nädalal hoiame end tegevuses, esindame Eestit siin meie ülikooli esimesel International Week'il, sellest kirjutan ilmselt varsti pikemalt, sest meie üks ülesanne on palju pilte teha ja muidu proaktiivsed olla ning, mis kõige olulisem, oma riiki müüa! Kui kellelgi on mõni väga hea idee, kuidas seda teha, siis  võib alati panustada. Idee ei
tohiks võtta palju aega (homme hommikul kell 9 alustame) ega finantse.

 Tuli isegi tunduvalt pikem postitus, kui ma eeldasin, ilmselgelt aitab kaasa alati see, kui ei taha kooliasjadega tegeleda. Siiski, hakkan nüüd vaikselt kirjandust murdma.



Kallidpaid ja loodan, et lörts lükkub siiski teil veidi edasi! või mitte, mis mul sellest, siin on soe ;)