Gibraltar

Jätkan vapralt oma harivate ja loodetavasti meeltlahutavate postitustega, eelmisel nädalavahetusel (sept. 29) külastasime Gibraltari, väikest linnakest (kokku ainult kuus ruutkilomeetrit!) Hispaania lõunaosas. Tuleb olla rõõmus, et Eesti kuulub EL-i, sest aega viisat taotleda meil kellelgi ei olnud, õnneks ei läinud ka tarvis. Siinkohal mainin, et oma reisimiste juures, nii vähe kui seda ka olnud pole, ma pole veel iialgi näinud tolli, mis veel vähem varjaks oma täielikku huvipuudust selle vastu, kes nende "riiki" külastavad. 

Keegi ei heitnud meie ID-kaartidele teist pilkugi, kuigi kaasas oli meiega ka üks neiu, kes arvas, et riigipiiri võib ületada ka ID-kaardi koopiaga, sest kellel originaali ikka vaja on. Viimati nägin teda tollimehega vaidlemas, ei teagi, kas ta sai lõpuks Gibraltarile või mitte. Loodetavasti mitte, ma oleks ikka väga pettunud nende tollis muidu. Muideks, Hispaaniasse tagasi tulles tollimees lihtsalt keeras meile demonstratiivselt selja, me oleks võinud sealt nelikümmend liitrit alkoholi välja smugeldada vabalt - alkohol oli tõesti üsna odav, aga samas olid hinnad naelades ja ma ei tea sellest kursist juba kaks aastat mitte midagi.

el peńón

Granadast sõitsime Gibraltarile kolm ja pool tundi, millest enamuse ajast sadas paduvihma - jah, täitsa õigesti lugesite, eelmisel nädalal olid siin nii suured vihmad, et Hispaania lõunaosas olid suured üleujutused ja üks naine sai isegi surma. Ka meie veetsime Granadas kolm-neli väga igavat päeva, kus välja ei saanud minna, sest nii tugevalt sadas. Oli igav, loodetavasti seda rohkem ei juhtu, see nädal on jälle meeldivad 30 kraadi ja lauspäike olnud :)

Gibraltar on, nagu juba öeldud, väike, aga seal on päris palju asju, mida vaadata, sh on seal rahvuspark, kus elavad-turnivad ahvid! Me nägime ahve ja nad olid kõik niiiiii armsad, kuigi natuke hirmsad ka, sest oli palju hoiatussilte, kuidas nad hammustavad, kui neile liiga lähedale minna. Saime igaüks ka Gibraltari kaardi ja siis mina (meisterorienteeruja) mõtlesin, et võiks minna ringiga, et teha neemele ring peale, käia Euroopa kõige lõunapoolsemas tipus ja pärast seda minna kesklinna poodlema. Kõik läks suurepäraselt, kuni ühel hetkel, kui me olime juba üle tunni aja kõndinud, lõppes jalakäijate tee otsa. Ilma ühegi hoiatuseta. Võib öelda, et ei olnud eriti meeldiv tunne niisama vantsida, sinna juurde lisada veel kõik need jõllitajad, signaalitajad ja üks viienda seeria bemar, kes isegi mitu korda meist mööda sõitis ja asju hüüdis. Võiks arvata, et sellega harjub siin ära, aga pärast kolme nädalat võin öelda, et ei, see muutub lihtsalt iga päevaga aina tüütumaks.

The end of the world

Igatahes me ei lasknud end morjendada ja kõndisime reipalt kesklinna tagasi järgmise plaaniga sõita köisraudteega mäe otsa, mis Gibraltari keskel on (el peńón), ja sealt vaadet imetleda.. Ja loomulikult eksisime me umbes kaheksa korda ära. Tänavad kadusid ära, muutsid poole peal nimesid, viisid ummikutesse ja olid erinevatel tasanditel. Ja meie kaart ei olnud väga hea, tuli välja. Siiski, kohale me jõudsime, mäe tipus oli kõrguseks 412m ehk siis peaaegu 100m kõrgem kui Suur Munamägi! Paitasime mõttes ahve, keda oli palju, ja tegime pilte. Päev oli pilvine ja silmapiir sulas Vahemerega ühte - täpselt nagu olekski jõudnud maailma lõppu, kus kõik on sürreaalselt ilus ja hoomamatu; ette võis kujutada, kuidas laevad sõidavad edasi, kuni ühel hetkel tuleb ette sein, kus meri ja taevas on kokku saanud. Hingematvalt ilus.
Ja järgmisel hetkel oli kõik halli vati sees, mis ajas veidi segadusse, kuni me mõistsime, et me oleme PILVE SEES. Me olime nii kõrgel (või pilved nii madalal), et me olime reaalselt pilve sees.
Järgmised paar tundi vaba aega veetsime poode vaadates ja väga head chicken curry't süües (juba igatsen Asian Chefi ja head toitu, pean tunnistama:D). Poodlemise kohta veel nii palju, et me olime üpris elevil, kuna Gibraltaril ei kehti väidetavalt käibemaks ja seetõttu peaksid asjad olema odavad. Poed olid ikka väga Suurbritannialikud - Marks&Spencer, TopShop, Dorothy Perkins, you know the drill. Aga! Kõik oli kallis. Nagu. Isegi eurodes oleks selline "ei tea, kas ikka osta" mõte olnud, aga hinnad olid naelades! Ridiculous. Siiski, uue paari kõrvarõngaid ma sain, need on suured ja rasked ja all-in-all fabulous.Aga jah, shoppama ei tasu Gibraltarile minna, tulge parem Granadasse, meil on H&M ning Córdobas on isegi Primark! :D

Monkeeeeeyyy!

Meie väikese detour'i tõttu jäid üsna mitmed asjad nägemata, muuseas on Gibraltaril ka vanad koopad, mida kasutati nt II maailmasõja ajal ja mis on nüüd turistidele uudistamiseks avatud (ma olen siin avastanud oma huvi koobaste ja turnimise vastu), samuti on siin legendarne San Migueli koobas, mis muistendi põhjal ühendab Euroopat ja Aafrikat Gibraltari väina alt. Loomulikult on ka mitmeid katedraale (sa tõesti ei saa Hispaanias ka kivi visata, ilma et mõnele kirikule/katedraalile pihta ei saaks) ja näiteks ka klaasipuhumisvabrik. Sellest viimasest ma väga puudust ei tunne, mul on mälestused ka Eestis klaasipuhumise nägemisest ja kui erinev see ikka olla saab.
Tagasisõidu stardiga jäime seekord vaid 15 minutit hiljaks, ju see on mingi progress, kuid samas hommikul pidime vihma käes 30 minutit ootama, et midagi üldse toimuks. Võtab aega see Hispaania suhtumisega harjumine, et "küll jõuab ja kõigega on aega", sest (nagu te ilmselt teate) ma olen kannatamatu inimene, kes tahab kõike ja kohe ja kiiresti. Sellega seoses võiksin ma rääkida pikalt, kuidas ülikooliga paberiajamised üldse ei suju ja elamisloast pole ikka haisugi, aga miks end ärritada, pole mõtet. Küll laabub :)

Add caption

C- näed, siin ei ole päikesepaistet nii palju, mu eesmärk pole oma lugejaid kadedaks teha. Väga. Homme läheme Sevillasse ja kui ilm jätkub sama ilusana, siis tuleb päikesepaistet ja ronimist nii palju, kui hing ihaldab. Täna ärkasin valutava kurgu ja nohuse ninaga, aga selle ravime kohe terveks, sest mu plaanidesse ei kuulu siin haige olemine (ega üldse kuskil haige olemine for that matter).
Hasta luego, queridos, loodan, et sügis on sama soe ja värviline kui eelmisel aastal!